büTSANTSHAGIA SOPHIA [aja sofiia] on endine ortodoksne basiilika, vahepeal aastail 1204–1261 katoliku kirik, hiljem aastail 1453–1931 mošee ja nüüdne muuseum (alates 1935) İstanbulis. See on bütsantsi arhitektuuri üks kuulsamaid mälestusmärke. See ehitati aastail 532–537.
Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. |
GOOTIKALEONI KATEDRAAL:
Ehitust alustati piiskop Martin Fernanseze eestvedamisel 1255. aastal ja valmis sai 1300. Projekti viis läbi Enricus. Keskmise lääneportaali trümool on kujutatud madonna (Virgen Blanca). Lääneportaali figuure teostama palgatud skulptorite hulgas on silmapaistvaim nn. Viimse kohtupäeva meister, kelle keskportaali sillusele loodud teos paistab silma äärmiselt orginaalse lahenduse poolest. Veidi vähem omapära leidub eeskoja sammastel ja lõunatransepti portaalide palestikes paiknevates kujudes – saledad ja elutud figuurid, kelle mandlikujulised silmad on peaaegu pilukil, osutavad üpriski selgelt kahe aastakümne taguse Prantsuse eeskujude jäljendamisele (Maarja portaal Amiens'is ja keskportaal Reims'is). Leoni katedraali peetakse tänini üheks silmapaistvamaks Prantsuse mõjudest inspireeritud gooti teoseks väljaspool Prantsusmaad. |
SANTA MARIA LA MAYORI KIRIK:
Ehitust alustati 1160. Hoone 13. saj lõpus valminud lääneportaal on näide sellest, kuidas rakendasid kunstilisi uuendusi skulptorid. Kahest tasandist koosnev palestik on kombinatsioon romaani stiilis sammasportaalist (vanamoodsate kapiteelide ja reljeefkaunistustega) ning Burgoose ja Leoni eeskujul teostatud modernsest portaalikäsitlusest, kus baldahhiinide all olevate piilarite vahel on paigutatud ümarfiguurid. Ikonograafiliselt ja kompositsiooniliselt järgivad Maarja kroonimise ja surma stseen tümpaonil ja sillusel Leoni Maarja kroonimise portaali ning mõned motiivid on laenatud ka Burgo de Osma silluselt. Mõned üksikud stilistilised laenud viitavad katedraaliskulptuuri tundmisele, kuid need on allutatud rangele ja ülimalt skemaatilisele stiilile. Viimse kohtupäeva stseeni figuuride radiaalne paigutus välimisel arhivoldil järgib hilise 12. sajandi romaani kunsti tavasid. |
CHARTRES (EURE ET LOIRE),
U 1145-55 Lääneportaali kõik kolm sissekäiku on ühendatud ühekõrguste sillustega. Seda sidet rõhutavad veelgi palestiku sammaste 24 kapiteeli, millel on kujutatud stseene Kristuse elust. Külgportaalide tümpanonid on oma kompositsioonilt peaaegu üksteise peegelpildid; keskportaal domineerib kompositsioonis tänu oma suurusele. Lõuna portaalil on kujutatud epifaaniat, Kristuse esimest ilmumist, põhja tümpanonil taeva minekut. Nende sündmuste tunnistajaiks olevad inglid viitavad ikonograafiliselt keskportaali tümpanonile, mis kujutab teist tulemist, Kristuse ilmumist viimasel kohtupäeval. Kui Moissaci 24 maailmalõpu vanemat on jaotatud tümpanoni ja silluse vahel, siis Chartres’is paigutasid skulptorid need tümpanoni kohale arhivoltidele. Portaali astmeliseks muutumisega pakkusid arhidektuursed elemendid uut ruumi figuuride asetumiseks. Maailmalõpu vanemad asuvad kahel välimisel arhivoldil, istudes väikestel troonidel vagade ja väärikate vaatlejatena. Ka siin on ekstaatiline süvenemine Jumala kohalolekusse asendunud harda austusega, milles tunded on talitsetud. Lõunaportaali arhivoltidel on kujutatud vabu kunste, põhjaportaali arhivoltidel aga sodiaagimärke ja kalendrikuudele iseloomulikke töid. |