PORTAAL JA SELLE OSAD
PORTAAL on arhitektuuriliselt ja plastiliselt esile tõstetud peasissepääs hoonesse. Antiikaegses ehituskunstis eristatakse kaht tüüpi portaale: kreeka vorm, mille puhul ukseava kattis rõhtsalt konsoolidele asetatud simss, ja rooma vorm külgsammastele toetuva ümarkaarega; viimasest arenes hiljem triumfikaar. Romaani stiilis portaal omandas iseloomuliku kuju 12. saj. ning see püsis kogu keskaja vältel pea muutumatu põhivormina: nelinurkse ukseava kohale paigutatakse ümarkaar nõnda, et rõhtsa silluse ja kaare vahele tekib väli (tümpanon). Laiema portaali puhul toetub sillust keskelt tugipost (trümoo). Gootikas on portaal teravkaarne, mõnikord ümbritsetud vimpergiga. Portaali palendseinad (palestik) võivad olla sissepoole ahenevad või siis astmelised (romaaniastmikportaal), kusjuures astmelise palendseina nurkades on mõnikord sambad või paledifiguurid (figuraalportaal). Sammastiku lõpetavad arhivoldid, gootiportaalil on neil tervikliku temaatilise programmiga sisult haakuvad arhivoldifiguurid. Tümpanonil asetsevatel reljeefidel kujutatakse enamasti kindlaid ikonograafilisi teemasid. Eriti rikkalikult on kaunistatud prantsuse gooti katedraalide lääneportaalid, mis on kolme- või viieosalised ehitised kas eeskoja või baldahhiiniga. Provence’is ja Põhja-Itaalias tekib rooma triumfikaarearhidektuuri mõjulportikuselaadne romaanipärane portaalitüüp (nt. Arles).
PALESTIK
Ka palendsein. Akna või portaali viltuse lõikega külgsein (erinevalt sirgeseinalisest põsest). Massiivsete müüridega ehitise puhul on palendsein üpris lai ning suurendab optiliselt tegelikku portaaliava (palestikportaal). Sel juhul on palestik enamasti dekoratiivselt liigendatud. Kui palendsein on astmeline, siis nimetatakse ukseava astmikportaaliks; sammasportaali puhul on palendastmestik kaunistatud sammastega. |
ARHIVOLT
(it. k. archivolto lad. k. arcus volutus)
Kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg ja palend, mis on tihti ka profileeritud ja ornamentidega kaunistatud. Mõiste võeti kasutusele itaalia renessansis, ent arhivolt eksisteeris juba hellenistlikus ja rooma ehituskunstis, nt. Triumfikaartel, linnaväravatel jne.
Ka plastiliselt eenduv kaar romaani ja gooti katedraalide portaalide palestike kohal, tihtiskulptuurdekooriga (arhivoldifiguurid).
(it. k. archivolto lad. k. arcus volutus)
Kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg ja palend, mis on tihti ka profileeritud ja ornamentidega kaunistatud. Mõiste võeti kasutusele itaalia renessansis, ent arhivolt eksisteeris juba hellenistlikus ja rooma ehituskunstis, nt. Triumfikaartel, linnaväravatel jne.
Ka plastiliselt eenduv kaar romaani ja gooti katedraalide portaalide palestike kohal, tihtiskulptuurdekooriga (arhivoldifiguurid).